BLOG

Kaasaegsetes ventilatsiooni- ja konditsioneerisüsteemides kasutatakse hulgaliselt torusid, mis võivad teineteisest erineda materjali, ristlõike kuju, suuruse ja kasutuskoha poolest.

Ristlõike kuju poolest on mitut sorti ventilatsioonitorusid.

Ümara ristlõikega torud. Sellise tüübi eriomadus on see, et puuduvad igasugused gabariitidest väljapoole ulatuvad elemendid. T

Täna sellele väiksele omadusele tekib võimalus rajada ventilatsioonisüsteeme ja oluliselt väiksemal pinnal. Monteerimistööde teostamisel läheb tarvis õhema isolatsioonmaterjali kihi paigaldamist, mis langetab oluliselt teostatavate tööde hinda.

Ümara ristlõikega torud on end hästi tõestanud erinevates ekspluateerimistingimustes.

Ümara ristlõikega torusid eristatakse lisaks tootmistehnoloogia järgi ja need võivad olla:

1. Sirgkeevitusega ventilatsioonitoru;
2. Spiraalvalts ventilatsioonitoru

Kõige populaarsemad torud ongi just ümara ristlõikega torud, kuna tänu oma tootmistehnoloogiale omavad

üpris head vastupidavust (on tunduvalt jäigemad). Erinevalt sirgetest ventilatsioonitorudest võib antud tüüpi torusid teha ükskõik mis pikkuses. Torude ühendamine omavahel teostatakse erinevate kinnitusklambri abil. (kinnistusklambrite vahel tuleks kindlasti kasutada tihendeid).  

Kandilise ristlõikega torud. Need sobivad suurepäraselt praktiliselt igasuguste ehitiste ja ruumide eksterjööri ning interjööriga. Samas on sellistel torudel suurem läbilaskevõime (võrreldes ümara ristlõike torudega). Peamiselt leiavad sellised torud kasutust era- ja suuremates kortermajades, kuna oletatakse, et kandilised või ruudulised elemendid on visuaalselt kõige paremini vastuvõetavad. Oluline on meeles pidada, et taoliste toodete kasutamisel hoonete katustel, on vajalik ka spetsiaalse isolaatori paigaldus.

Ventilatsioonitorusid valmistatakse järgmistest materjalidest:

• Roostevaba teras. Sellest materjalist valmistatud torud on mõeldud kasutamiseks rasketes tingimustes (roostevaba teras kannatab kõrgeid temperatuure, mis võimaldab kuni 400-500 kraadini soojendatud õhul mööda torusid liikuda);  
• Plastik. Enamlevinud materjal;
• Tsingitud terastoru. Sellisest materjalist valmistatud torud leiavad laia kasutust juhtudel, kui mööda õhukanalit on vaja juhtida õhku, mille temperatuur ei ületa 70-80 kraadi ja niiskus ei ületa 50-60%;
• Polüeeter kiud. See on väga kerge materjal, mistõttu pole tööde teostamisel vaja erilisi kinnituselemente. Polüeeter kiust torudel ei kogune kondensaati, mistõttu saab neist kasutada soojustuseta.

BLOG

Kogu ventilatsioonisüsteemi saab jagada järgmisteks liikideks.

Sissepuhkeventilatsioon. Seda tüüpi seadme peamine ülesanne on varustada ruumi värske õhu juurdevooluga ning ühtlasi piiratud loomuliku õhuringlusega.

Väljatõmbeventilatsioon. Erinevalt juurdevoolu ventilatsioonist on siin peamiseks ülesanded reostatud õhu väljaviimine väljatõmbeseadmega, kuid õhu juurdevool tagatakse loomulikul viisil (uksed, aknad jms).

Soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem. Selle aluseks on kollektori tööpõhimõte (kollektorid koguvad saastunud või töödeldud õhu ja juhivad selle spetsiaalsete ventilaatorite poole).

Lokaalne ventilatsioon. Seda tüüpi ventilatsiooni peamiseks ülesandeks on kohalik (lokaalne) õhu eemaldamine mingist konkreetsest kohast (nt tassi alt, mis reostab õhku).

Põhilised tööd, mis tuleb ära teha konditsioneerimise ja ventilatsioonisüsteemi monteerimisel.

• Projektdokumentatsiooni koostamine ning vajaliku varustuse valimine. Sellel etapil teostatakse kõik vajalikudmõõtmised ning valitakse sobivad tehnilised seadmed;
• Projekti kooskõlastamine kontrollorganitega. Kuna ventilatsiooni ja konditsioneerimise süsteemi töö on otseselt seotud energiavarustus- ja küttesüsteemidega, siis tuleb seda kooskõlastada vastavate kontrolli ja järelvalveorganisatsioonidega. Kõik plaanid, joonestused ja skeemid peavad olema tehtud vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduses toodud normidele. Peale seda, kui kõik on kooskõlastatud, koostatakse muu dokumentatsioon (eelarve, spetsifikatsioon, leping jms);
• Süsteemi paigaldus ning selle käikulaskmine. Monteerimistööde eel koostavad teostajate esindajad tööde tegemise graafiku, valivad koha kuhu paigaldatakse seadmed, teostavad heliisolatsioonitöid ning paigaldavad peidetud õhukanaleid ja seda kõike vastavalt tellida soovidele ning vastavalt järelvalveorganite nõudmistega.

BLOG

Ventilatsiooniseadmed hõlmavad endas eri tüüpi varustust – kuulerid, ventilaatoriseadmed, või ventilatsioonikonstruktsioonid, aga ka mürasummutajad, õhupuhastid (elektroonsed ja kauperid) ning õhufiltrid.

Ventilatsiooniseadmete peamine ülesanne on õhu filtreerimine, jahutamine, soojendamine ning gaasi liikumise reguleerimine.

Kuuler või ventilaator – see on automaatne seadme, mis on loodud kontrollima õhumasside liikumist mööda ventilatsioonisüsteemi õhukanaleid.

Ventilatsiooni seadeldis – See on ventilatsioonisüsteemi fragment, mis peale konstruktsiooni enda koosneb mitmetest kanalitest ja õhukanalitest ning seadmeid õhuga varustamiseks ja selle eemaldamiseks. Peamine ülesanne on tagada värske õhu juurdevool õuest majja ning ühtlasi viia must õhk majast õue.

Mürasummutajad – See on ventilatsioonisüsteemis paiknev aparaat, mis üpriski efektiivselt vähendab müra,

mida tekitavad õhujoa keerised takistusega kohtumisel Mürasummutajate enamlevinud tüübid – plaatjas ning torujas, mis erinevad kõikidest teistest efektiivsema mürasummutusmaterjali poolest.

Õhufilter – õhupuhasti üks osa, mis puhastab väliskeskkonnast tuleva saastunud õhu. Olemas on mehaanilised, söe, õli, käsn ja elektrostaatilised filtrid, mille peamiseks ülesandeks jääb õhumasside puhastamine.

Õhupuhasti on leiutis, mis on loodud õhuruumi puhastamiseks või siis “pesemiseks” et hävitada õhus levivaid eri tüüpi baktereid.

Köögi ventilatsiooniseadmed peavad lisaks kvaliteedile olema ka õigesti paigaldatud, kuna just korrektne paigaldus garanteerib pikaajalise ja korraliku seadme töö!

BLOG

Köögi ventilatsioonikubu on suhteliselt oluline leiutis, mille kasutus võimaldab filtreerida  kohvikus, restoranis, baaris või siis tavalises koduköögis olevat õhku.

Ventilatsioonikubu põhiülesandeks on erisuguste ruumide õhuruumi puhastamine. Asudes veidi kõrgemal kui niiskust, soojust või erinevaid lõhnu eraldavad allikad, puhastavad ventilatsioonikubud õhuruumi muutes selle värskeks ning puhtaks.

Köögikubu tööpõhimõte on aga üsna lihtne. Aluseks on “kuppel”, mis on üldjuhul valmistatud metallist, millel on avaus, mis omakorda on ühenduses õhutoruga. Samuti on olulised sellised elemendid nagu: rasvadest ja õlidest õhku puhastav filter, sädet kustutav rest, väike valguallikas, monteerimiskonksud ja turbiin.

Ventilatsioonikubusid toodetakse aga korrosiooni suhtes vastupidavast ning igasugustele standarditele

vastavatest materjalidest ehk nn “roostevabast terasest, mis mõeldud kasutamiseks ka toiduainetööstuses”.

Ventilatsioonikubusid saab jagada kahte rühma: Ühed on köögikubud ehk mõeldud kodukasutuseks ning teised on tööstuslikud, mida paigaldatakse suurtel aladel. Köögikubu erineb väikeste gabariitide ning mõjuala poolest, mistõttu sobib ideaalselt praktiliselt iga ruumi interjööriga. Tööstuslikud ventilatsioonikubud on mõeldud kasutamiseks suurtes ruumides ja reeglina väga suure korpusega ning suudavad filtreerida ka suurt õhu hulka.

Väljatõmbesüsteemi ehituse poolest jagunevad need samuti kahte rühma: saar-tüüpi ja seinakubu. Saar-tüüpi õhupuhastid paigutatakse ruumi keskele, nende ehitus on keerukam, kaks filtrite rida ning suured gabariidid. Seinakubud paiknevad aga vahetult seina ääres, on oma ehituselt lihtsad, on mõõdult väiksemad ja on üks rida filtreid.

BLOG

Õhupuhasti köögis on väga vajalik asi. Selle puudumisel levib lõhn köögist teistesse korteris olevatesse tubadesse. Kui köögipliidi peal pole õhupuhastit, siis kõik toidu valmistamise käigus tekkinud õliosakesed laskuvad mööblile, seintele, tehnikale jne. Kuna aga korteri/maja remondi ka sisustamisele kulutatakse muljetavaldavad summad, siis oleks otstarbekas kaitsta taolisi investeeringuid köögi õhupuhastiga.

Õhupuhasti tüübid:

Sõltuvalt paigaldusviisist saame välja tuua mõned õhupuhasti tüübid:

1. Sisseehitatavad. Sobivad hästi iga interjööriga kuna neid monteeritakse kas köögi rippkapi või lauaplaadi sisse;
2. Riputatavad (standardsed või lapikud). Enamlevinud õhupuhastite liik. Kinnitatakse pliidi ja rippkapi vahele;
3. Seinale kinnituvad. On erineva disainiga ning kinnitatakse seinale;
4. Nurka paigaldatavad ehk siis fikseeritakse seinanurkades;
5. Saar-tüüpi (“kuplid”). Kasutatakse köökides, kus on nn “saareke”. Õhupuhasteid kinnitatakse lakke.

Lisaks õhupuhastite erinevusele nende monteerimisomaduste järgi eristatakse neid ka tööpõhimõtte poolest.

Välisringlus ehk äratõmberežiimiga õhupuhasti idee seisneb saastunud õhu väljaviimises ventilatsioonišahti. Tsirkulatsioonõhupuhastid ehk siseringlusega õhupuhastid lasevad õhu läbi söefiltrite ja tulemusena on puhas õhk. Sellist tüüpi õhupuhastite jaoks ei ole vaja luua õhukanalit. Spetsialistid toovad aga välja, et efektiivsemaks peetakse siiski läbivoolu õhupuhasteid.

Köögi õhupuhasti valik

Köögi õhupuhasti valimisel tuleb silmas pidada järgmisi parameetreid:

• Suurus – õhupuhasti laius peab olema kas pliidiga sama või suurem;
• Töörežiim – väljatõmbe režiim või söefilter;
• Juhtimisvõimalused – nupuga, puutetundlik, liugurlüliti.

Kaasaegsed õhupuhastid on võimelised puhastama õhku, mis on peale toidu valmistamist läbiimbunud lõhnadest ja mustusest, kuni 96%. Väga oluline on kasutada õhupuhastit, kui köök on ühendatud elutoaga. Sellisel juhul jääb aga olulisemaks kriteeriumiks lisaks töövõimele ka selle vaikus.

BLOG

Igat ruumi kujundades ja sisustades ei tohiks unustada ka ventilatsiooni. Tuleks hoolikalt valida sellist olulist ventilatsiooni elementi nagu ventilatsioonirest. Sellega suletakse ventilatsiooniavad. Lisaks tagab õige ventilatsiooniresti valik soodsa õhkkonna ruumis.

Ventilatsioonirestid täidavad rida ülesandeid:

1. Teostavad õhu sissevõtmist hoonesse;
2. Teostavad õhu väljaviimist hoonest;
3. Jaotavad õhuvoolusid ruumis;
4. Reguleerivad ruumidesse sattuvate õhumasside hulka.

Variatsioonid

Tänapäeval on turul lai valik ventilatsioonireste ning need jagatakse vastavalt paigalduskohale: sise-, väli- ning ülevoolurestid.

Siseruumidesse paigaldatavad ventilatsioonirestid on originaalse disainiga ja sobivad interjöriga ega riku

ruumi üldist vaadet. Nendel restidel on ribakardinad, mille peamiseks ülesandeks on õhuvoolu suunamine ning selle intensiivsuse reguleerimine. Ventilatsioonitoru puhastamise eesmärgil on ventilatsioonirestide keskosa eemaldatav. Sellised reste valmistatakse peamiselt puidust või plastmassist.

Välimiste restide monteerimist teostatakse aga väljas. Nende peamine ülesanne on takistada vihma, lume, tolmu ning lindude sattumist ventilatsioonikanalitesse. Selleks on restid varustatud võrguga. Välimised ventilatsioonirestid on üldjuhul valmistatud alumiiniumi sulamist.

Ülevoolurestide peamine funktsioon seisneb võimaluses liikuda õhul mööda õhukanaleid mitmete tubade vahel. Tubade heliisolatsiooni säilitamiseks on restidele paigaldatud ribakardinad. Need ribakardinad koosnevad plaatidest, mis katavad teine-teist, mis on aga barjääriks heli levimisele. Antud tüüpi restid on reeglina valmistatud plastmassist.

BLOG

Üks võtmepositsioon tuleohutuse küsimuses on ventilatsioonisüsteemi õige puhastamisprotsess. Mitte õigeaegsel ventilatsioonisüsteemi puhastamisel ladestuvad liigsed rasvained torude siseseintel ning edasi juhtub see, et temperatuuri tõusmisel eralduvad põlevad ained ning süttimine ventilatsioonisüsteemi sees. Et seda ei juhtuks, siis tuleks vähemalt kord kuus puhastada köögiventilatsiooni süsteemi.

Pidage meeles, et enne puhastust tuleks teostada rida ettevalmistustöid, mis sisaldab:

• Kõikide väljatõmbesüsteemi kokkupandavate osade demonteerimine (võetakse maha kattekaas ja fiksaatorid);
• Võetakse maha kõik filtrid ning puhastatakse hoolikalt;
• Võetakse lahti ventilatsioonitoru, mis vajab eriti suurt puhastamist;
• Allesjäänud süsteemi korpus kontrollitakse üle mustuse ja/või vigastuste avastamiseks.

Puhastust peaks teostama järjekorras ning pestes puhtaks kõik ventilatsioonisüsteemi komponendid.

Lokaalse puhastamise jaoks võib kasutada hulgaliselt erinevaid majapidamisvahendeid:

• Rasva lahustavad ained (nõudepesuvahend);
• Soodalahused;
• Majapidamisseep;
• Lahused äädika baasil;
• Sidrunhape.

Rasva lahustavate ainete abil saab kiiresti ja kerge vaevaga lahti siseseintele tekkinud rasvakihist. Selleks tuleks

keeduvette lisada nt nõudepesuvahendid ja korralikult ära segada. Seejärel lasta seista lahusel 5 minutit.

Kõige efektiivsemaks puhastusviisiks on soodalahus. Selle valmistamine on üpris lihtne. Keedetud vette lisada 1 supilusikas soodat. Seejärel käis selle lahusega üle kõik pinnad, millel on rasva. Kokkupandavad osad võib maha võtta ning puhastada hoolikamalt.

Majapidamisseebi puhul peetakse silmas seebi lahustamist kuumas vees. 2.5 liitri vee kohta tuleb lisada pool seebitükki. Enne seda tuleks aga seep lõigata väiksemateks tükikesteks, et see paremini lahustuks. Seejärel võtta kvaliteetsemaks puhastuseks švamm ja metallhari.